Tahtsin kirjutada eilsest positiivsest uudisest, et ERR üritab kõik selle aasta Eesti finaali, mis nüüdsest kannab nime EESTI LAUL, lood välja selgitada avaliku konkursi kaudu. Kahe kuuga (8. dets. on viimane tähtaeg lugude jaoks) võib nii mõnigi hea laul enda tee sellele lauluvõistlusele leida, sest paistab, et vaid mõned nädalad uut ametit pidanud Heidy Purga eesmärgiks on tuua lauluvõistlus lihtinimestele lähemale kui ta seda viimastel aastatel on olnud ja jätkuda isegi ilma Eurovisioonita. Kolm päeva peale tähtaega on kõik finaallood selgunud ja ka teatavaks tehtud. Peale seda kulub küll paar kuud enne kui neid televaatajatele tutvustatakse, aga, sel aastal on tutvustusperiood neli korda pikem kui viimastel aastatel. Kui varasemalt tutvustati lood ära, jäi hääletuseni ja võitja selgitamiseni täpselt nädal, siis nüüd tutvustatakse 7. veebruari otsesaates finalistid ning tervelt üks kuu on aega raadiotel neid lugusid mängida. See peaks olema üsna suur stiimul ka autoritele ja esitajatele. Lisaks veel kolm tutvustavat saadet ETVs.
Finaal (7. märts) paistab minevat viimasel kahel aastal olnud reeglite järgi ja kahe hääletusvooruga. Viimases neist osaleb kolme loo asemel kaks. Kuid siinkohal väike soovitus, Heidykene, too finaal kitsast telestuudiost välja.
Ja kui kõik ilusasti läheb võib tõesti Heidy Purga ja Mart Normeti unistus teoks ja EESTI LAULUST saab üks tähtsamaid muusikasündmuseid Eestis. Ning kui esimesel aastal ei tulegi kõik kohe õigesti välja, siis usun, et erinevalt Paadamist, suudab Purga kriitikast leida midagi, mida lauluvõistluse jaoks ära kasutada, et võistlus järgmisel korral paremini välja kukuks. Ärge arvake nüüd, et ma Paadami teeneid ei hindaks, vastupidi, ta on olnud suurepärane Eurolaulu ja Eurovisiooni vedaja, kuid viimastel aegadel tundus pigem, et ta ajas oma jonni selle asemel, et kriitikat enda kasuks rakendada.
Lõpuks vaatame uuesti Eesti esimest eurolaulu.
Järgmise korrani,
Tojedosta
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar